Mind ajendas telefonihulluse teemal kirjutama suvel enda peal läbitehtud katse. Otsustasin loobuda kümneks päevaks nutitelefoni kasutamisest. Miks ma seda tegin, mis juhtus ja mida sellest järeldan? Sellest teile kohe räägingi.
Miks me armastame öelda, et meil on kiire ja miks meile tundub, et meil on kiire? Muide, see on ka enimlevinud põhjus, miks jäetakse trenni minemata. Ma ei ole kohanud veel inimest, kes ütleks, et mul on palju vaba aega. Kui kohtad poes sõpra või tuttavat ja küsid kuidas läheb, saad 99% juhul vastuseks, et „kiirelt ja töiselt, kuidas endal?“ Tuttav seik?
Esmalt tuleks selgeks teha, kas meil on tegelikult kiire või on see meie mõistuse tõlgendus. Olen veendunud, et enamikel juhul on tegemist illusiooniga, mida tingivad võltstegevused, mis meile erilist lisaväärtust ei loo. Need omakorda tekitavad meil nn kiire-olemise tunde. Toon näite.
Esmalt tuleks selgeks teha, kas meil on tegelikult kiire või on see meie mõistuse tõlgendus.
Oled tööl laua taga parasjagu projekti süvenemas. Sinu telefon väriseb. Delfi äpp hüüab: „Süüria laskemoonalao plahvatsuses hukkus 15 Vene palgasõdurit“ (selline uudis oli muide päriselt top’is) – milline õudne maailm! Elukaaslane või abikaasa kirjutab WhatsApp’i: „kui töölt tuled, too piima ja õhtuks midagi süüa“ – oh jummel! Tulemus: meie innustunud tegevusele on vesi peale tõmmatud ja meil tekib tunne, et meil on kiire.
Kuidas elada nii, et sul oleks vähem-kiire ja naudiksid enam tegevusi mida armastad?
Suvine challenge vahetada nutitelefon klassikalise nuppudega Nokia vastu, õpetas mulle peamiselt seda, et nutitelefonid tekitavad väga suuremahulise ja ebaolulise infomüra, mida me ei vaja. Liiatigi pole meil vaja klikkida lahti iga 5 või 10 minuti järel Instagram’i äppi, et vaadata mitu like’i on juurde tulnud värskelt lisatud pildile või mitu inimest on su story’sid näinud. Päris tõsiselt, sa hakkad nägema reaalset maailma ja suhtlema inimestega PÄRISELT ja see on paganama lahe.
nutitelefonid tekitavad väga suuremahulise ja ebaolulise infomüra, mida me ei vaja.
Nutitelefonil on ka häid omadusi. Smart ID, Maps, kaamera, parkimisäpp – need on vaid mõned, mis minu ja sinu igapäevaelu mugavamaks muudavad. Pärast kümme päeva kestnud challenge’t otsustasin siiski tagasi nutitelefoni kasuks, ent oluliste piirangutega. Täna ei ole minu telefonis aktiveeritud ainsatki teavitust peale kõnede ja SMS-i. Teavitasin sellest muudatusest ka oma sõpru ja täna ei eelda keegi, et ma nende chat’i vestlustele kohe vastaksin.
Kokkuvõtvalt. Ära koli tagasi milleeniumiaega. Kasuta kaasaegseid nutiriistu targalt. Loobu teavitustest, hüpikakendest ja pidevast kättesaamisvajadusest. Tunned end paremini igapäevaelus ja ma garanteerin, et su trennid muutuvad kõvasti efektiivsemaks kui otsustad telefoni kappi jätta!
